Grilli õigesti!

Grillimine ilma lihata? See on imelihtne! Pea kõik suvised köögiviljad sobivad grillile värskelt või marineeritult. Varrastele lükitud kollane mais, pruunid seened ja rohelised suvikõrvitsatükid, mille vahele on torgatud väikesed punased tomatid, pakuvad naudingut nii silmale kui ka maitsemeeltele. Kasutage julgelt hooajalisi köögivilju - need on maitsvamad ja palju keskkonnasõbralikumad!

Maitsva marinaadi jaoks on kõige parem kasutada oliiviõli. Paljud teised rasvained (nt maisiõli, või, margariin), ei talu kõrget grillitemperatuuri ja oksüdeeruvad, mis omakorda tekitab ebatervislikku suitsu. Lisa 1 spl oliivõli varda kohta, maitsesta see sidrunimahla, pipra, Herbamare® ürdisoola, sinepi ja purustatud küüslauguküünega. Selles kastmes võid marineerida köögivilju nagu suvikõrvitsat, paprikat, baklazaani, seeni, tomatit, sibulaid, väikseid eelküpsetatud kartuleid, maisitõlvikuid, nuikapsast või fetajuustu.

Leia inspiratsiooni taimetoitude grillimiseks >

Sütele asetatud ürdid nagu näiteks rosmariin ja tüümian annavad lihale ainulaadse maitse  (loe ürtide kui maitseainete kohta lähemalt >) ja kaitsevad kantserogeenide eest. Grill-liha maitsev koorik sisaldab sageli kantserogeenseid aineid nagu heterotsüklilisi amiine (HCA) ja polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PHA). Moodustunud amiinide kogused sõltuvad aga valmistamismeetodist. Kui grillid liha ja kala koos rosamriini või salveiga, saad HAAA sisaldust veerandi võrra vähendada. Mõlemad ürdid sisaldavad antioksüdante ja taksitavad HAA teket. Tüümian ja küüslauk on sarnase toimega. Kantserogeenid tekivad kreatiini olemasolul, mida leidub lihaskoes. Muud kõrge valgusisaldusega toidud, nagu sojatooted, on vähem problemaatilised. 

Nipp: enne ürtide grillile panemist, leota neid veidi vees, et need kiiresti ära ei kõrbeks. 

Grillimiseks sobivad kõige paremini rasvased kalasordid nagu lõhe või forell. Alumiiniumfooliumisse mähituna saab aga grillida paljusid teisigi sorte. Meie retseptide hulgast leiate mõne maitsva grillil valmistatava kalaroa.

Kala ei tohi kunagi liiga pikalt grillida. Kala keeramiseks võta tangidega kinni kaelaosast, et see koos püsiks. Toitainete paremaks säilitamiseks proovige kala grillida tugevas alumiiniumfooliumis, lisades sinna ka köögivilju. Kalaroa maitsestamiseks sobivad suurepäraselt meie mahepõllumajanduslikku päritolu ürdisoolad: Herbamare® Original, Herbamare® Spicy või Trocomare®!

Avasta midagi rohkemat kui lihtsalt salat - kuidas oleks kausitäie värskete idanditega, mis pakuvad unikaalset maitseelamust? Meie Bioforce idandamisnõu / Bioforce Idandamispurgi ja seemnesegude abil saad ise kodus aknalaual idandeid kasvatada.

Idandid lisavad suurepärase maitseelamuse ka segatuna värskesse salatisse.

Vali oma lemmik BioSnacky seemnesegu siit >

Kuigi alati on tervislikum grillida küügivilju ja kala, on ka veidi liha täiesti omal kohal. Kõige parem on aga liha ise marineerida. Turul leiduv eelmarineeritud liha sisaldab sageli värv- ja säilitusaineid, maitsetugevdajaid ja liiga palju soola. Proovi ise marineerida - vaid sinu kujutlusvõime seab neile võimalustele piiri!

Siit leiate inspiratsiooni marinaadide jaoks >

Liha küpsetamise rusikareegel on järgmine: iga tolli (umbes 2,54 cm) lihatüki paksuse kohta peaks grillimiseks kuluma 1-2 minutit mõlemalt poolt. Toorvorstide grillimiseks tuleks arvestada umbes 5 minutit. Ärge hoidke valmisgrillitud liha kuumal grillil, kuna see võib põhjustada liha kuivamist. Parem on see pakkida alumiiniumfooliumisse. Lase lihal pärast grillimist paar minutit puhata, et see jääks veelgi mahlasem ja lõika ära kõrbenud kohad, kuna need võivad sisaldada ohtlikke aineid.

Mõned kiired grillimisnõuanded:

• kasuta grillimiseks ainult sütt (briketti)
• plahvatus- ja põletusohu vältimiseks ära kunagi kasuta tule süütamiseks bensiini ega piiritust. Alati on parem kasutada looduslikke tulesüütajaid, mis on valmistatud pressitud saepurust.
• lase grilli sõel läbi hõõguda kuni sellele tekib õhuke helehall tuhakate (30 kuni 60 minutit).
• ole ettevaatlik, et miskit sütele ei tilguks. Kasuta taldrikut või keerake toit lehtedesse (näiteks rabarberi või viinapuulehtedesse). Grillida on võimalik ka kiltkivi- või voolukiviplaatidel - see on ka keskkonnasõbralikum.
• ära grilli soolaliha (kõrge temperatuur võib soodustada kantserogeensete nitrosoamiinide teket)
• ära söö mustaks kõrbenud kohti (kehtib ka juurviljade kohta!), kuna need sisaldavad suures koguses PAH-e (vt kantserogeenide tekkimine grillimisel)
• vältimaks rasva tilkumist sütele, on mõtekas kasutada vertikaalseid grillreste. Alternatiivina sobivad muidugi ka gaasi- ja elektrigrillid.

Loe grillimisest ja terviseriskidest lähemalt >